koostööintressi

Koostööintressi ehk koostööhuvi mõistet kasutatakse kirjeldamaks osapoolte ühiseid motiveerijaid teha koostööd. See tähendab, et osapooled näevad, et ühiselt tegutsedes on võimalik saavutada suurem kasu või vähendada riske ja kulusid võrreldes eraldi tegutsemisega. Koostööintressi leidmine ja säilitamine põhineb ühiselt jagatud hüvedel ning toimivatest lepingutest, normidest või institutsioonidest, mis aitavad tagada koostöö jätkumist.

Koostööintressi olulisemad omadused hõlmavad ühiselt jagatud hüved, arusaama, et koostöö on jätkusuutlik ning usaldusväärset mehhanismi täidetavate lubaduste ja õiglasest kasujaotusest. Tõhusat koostööd soodustavad selgelt määratletud panused, tulude ja kulude jaotus ning mehhanismid informatsiooni jagamiseks ning vastastikuse usalduse tugevdamiseks. Institutsioonid ja lepingud vähendavad infoasümmetriat ning vähendavad üksteise ahvatlust kastist välja astuda.

Kasutusalad hõlmavad nii rahvusvahelisi kui ka riigi- ja ettevõtlusvaldkondi: kliimamuutuste lepped, kaubandus- ja investeerimispartnerlused, ühised teadus- ja arendusprojektid ning piirideüleste ressursside, nagu vee- või energiaallikate, haldamine. Ka tarneahelades ja ettevõtetevahelistes koostööprojektides mängib koostööintress oluline roll suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamisel.

Väljakutsed pärinevad vastastikuse kasu jaotuse ebakõlast, riiklike või ettevõtete huvide muutumisest, informatsiooni varjamisest ning lubaduste ebausaldusväärsest täitmisest. Sellised tegurid võivad koostöö katkemisele või üleminekule konkurentsile kaasa aidata. Seosed: mõiste on seotud üldisema „ühise huvi” või mutual benefici konceptiga ning on oluline teoreetiline tööriist strateegilises otsustamises ja rahvusvahelistes suhetes.