konvolutsioonikoodid

Konvolutsioonikoodid on tüüp lineaarsetest blokikoodidest, mida kasutatakse veaparanduskoodides. Need koodid mõjutavad sümboleid, mis on mitte ainult praeguse sisendsümboli, vaid ka eelnevate sisendsümbolite funktsioon. Konvolutsioonikoodi moodustamiseks kasutatakse sageli liugurregistreid ja modulo-2 liitmisi. Koodi eristab selle "mälu" – see, kuidas selle väljund sõltub mitte ainult praegusest sisendist, vaid ka varasemast sisendist. See mälu on iseloomulik kodeerija pikkuse ja intervallide poolest.

Konvolutsioonikodeerijat saab kirjeldada selle intervallide ehk graafi kaudu, kus iga olek tähistab eelneva sisendsümbolite seisundit. Koodi efektiivsust ja parandusvõimet uuritakse sageli selle sündroomi kaudu, mis on mitte-lineaarne funktsioon vastuvõetud sümbolitest. Dekodeerimiseks kasutatakse tavaliselt Viterbi algoritmi, mis on Viterbi dekoodri rakendus. See algoritm leiab tõenäolisima edastatud koodisõna, võttes arvesse müra ja võimalikke bitivead. Konvolutsioonikoode kasutatakse laialdaselt side- ja salvestussüsteemides, nagu satelliitsides, mobiiltelefonides ja CD-mängijates, kus usaldusväärne andmeedastus on kriitilise tähtsusega.