kontekstisõltuvus

Kontekstisõltuvus on keeleteaduses nähtus, kus sõnade või lausete tähendus või viide sõltub kõne- või olukorrakontekstist. See eristub kontekstist sõltumatust, kus tähendus on üldine ja kehtib kõigi olukordade jaoks. Kontekst võib hõlmata eelnevat teksti, kõneleja eesmärke, teadmisi maailma kohta ning füüsilist asukohta.

Näited: deiktikud nagu "see siin", "praegu" või "minu", mis viitavad konkreetsele olukorrale; viited eelnevale teksti osale (anafora) ning kultuurilised ja emotsionaalsed nüansid, mida mõistetakse kontekstist.

Teoreetilised lähenemised hõlmavad semantilisi teooriaid, mis eristavad tähenduse erinevaid aspekte, ning Kaplan'i ideid kontekstist sõltuva viite kohta. Dünaamilised semantika lähenemised, nagu Discourse Representation Theory (DRT) ja update-semantika, püüavad kirjeldada, kuidas kontekst muutub lause- või diskursiooni töötluse käigus. Kontekst on oluline nii semantilisele sisule kui ka lause- ja diskursiivsetele eeldustele ning implikatsioonidele.

Rakendusvaldkonnad hõlmavad loomuliku keele töötlemist, masintõlget, kõnetuvastust ja vestlussüsteeme, kus konteksti arvestamine aitab lahendada viiteprobleeme, näiteks viitamine eelnevale tekstile või kõneleja olukorrale. Seega on konteksisõltuvus keskne mõiste keeleteaduses ja kognitiivses teaduses.