konteineriseerimisel

Konteineriseerimine on tarkvara paigutamise ja eraldamise meetod, mille käigus rakendus koos selle sõltuvuste ja konfiguratsiooniga pakitakse konteinerisse. Konteinerid on kergekaalulised, isoleeritud protsessid, mis jooksevad hosti operatsioonisüsteemil ja kasutavad sama kernelit, kuid neil on piiratud ressursid. Konteineriseerimine erineb virtuaalmasinast: iga konteiner ei vaja eraldi operatsioonisüsteemi, mistõttu käivitamine on kiire ja ressursikasutus väiksem.

Põhiline mõiste on konteinerimage, mida saab luua näiteks Dockerfile’i abil, ning mis salvestub registritesse (nt Docker Hub) ja sealt saab konteinerit käivitada. Konteinerite haldamiseks kasutatakse orkestratsioonitööriistu nagu Kubernetes, Docker Swarm ja OpenShift. Open Container Initiative (OCI) on standard, mis määratleb konteinerimage’i ja jooksutamise põhialused.

Konteineriseerimise eelised hõlmavad rakenduste portatiivsust, keskkonna ühtsust arendus- ja tootmises, kiiret käivitamist ning paremat ressursikasutust võrreldes täisvirtuaalmasinatega. See on laialdaselt kasutusel mikroteenuste arhitektuurides, CI/CD-pipeline’ides ja pilvepõhistes lahendustes. Peamised väljakutsed on turvalisus, andmete püsivus ja seisuvate andmete haldamine, monoliitse arhitektuuri kaasamine ning orkestratsiooni keerukus suurtes süsteemides.