konservatsioonikeskustes

Konservatsioonikeskused on asutused ja rajatised, mille peamine eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning looduslike liikide, ökosüsteemide ja kultuuripärandi kaitse. Need keskused võivad tegutseda ex situ ehk väljaspool loodust ja in situ ehk looduslikus elupaigas, ning nad hõlmavad nii loomade ja taimede kasvatamist kui ka teaduslikku uurimist ning üldsust teavitavat haridus- ja koolitusprogrammi.

Peamised tegevused hõlmavad ex situ säilitamist, sigimisprogramme, geneetilise mitmekesisuse haldamist, rehabilitatsiooni ning vajadusel vabastamist või elupaiga sekkumist, kui see on eetiline ja tehniliselt otstarbekas. Lisaks toimub teadus- ja haridusprogrammide korraldamine, andmete jagamine ning koostöö riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Organisatsioonid võivad olla riiklikud, munitsipaal- või eraomandis ning sageli tegutsevad ülikoolide või loodushoiukeskuste partneritena. Finantseerimine tuleneb riiklikust eelarvest, rahvusvahelistest projektidest, annetustest ning ametlikest ja erasektorist pärinevatest partnerlustest.

Kui keskused suudavad tagada loomade heaolu ja eetiliste standardite järgimise, annavad nad olulise panuse ohustatud liikide elujõulisuse suurendamisel, geneetilise mitmekesisuse säilitamisel ning teaduslike teadmiste ja rahvusvaheliste parimate tavade levitamisel.

Konservatsioonikeskuste mõju on tihedalt seotud kohalike kogukondade kaasamisega, mis suurendab looduskaitsealaseid teadmisi ja julgustab jätkusuutlikke eluviise.