konkurentsivõimelisust

Konkurentsivõimelisus tähendab majandustegevuse võimet pakkuda tooteid ja teenuseid, mis on võrreldes teistega atraktiivsed nii hinnaga kui ka mittehinnaliste tegurite tõttu ning mis võimaldavad pikaajalist konkurentsipositsiooni. See mõiste kehtib riigi, piirkonna ja ettevõtete tasandil ning hõlmab kuluefektiivset tootmist, kvaliteeti, innovatsiooni ning tarneahela efektiivsust.

Konkurentsivõime mõjutajad jagunevad peamiselt toote- ja teenuse omaduste ning institutsionaalsete tegurite vahel. Tootlikkus ja tööjõu oskuste tase, tehnoloogiline areng, investeeringud haridusse ja teadus- ning arendustegevusse, infrastruktuur ning energiakättesaadavus on kesksemad. Lisaks on oluline regulatiivne raamistik, õiguskindlus, makroökonoomiline stabiilsus ja äritegevuse lihtsus. Need tegurid koos määravad, kui kiiresti ja jätkusuutlikult majandus suudab konkurentsi säilitada.

Konkurentsivõime mõõdetakse mitmete indeksite ja näitajate kaudu. Maailmne konkurentsivõime indeks (Global Competitiveness Index, GCI) pakub laiaulast võrdlust ning lisaks vaadeldakse tootlikkust, investeeringuid, innovatsioonivõimet ja ekspordi struktuuri. Hinnakujundusvõime hindab toodete ja teenuste kogukulude konkurentsivõimet, mittehinnalised tegurid aga kvaliteeti, brändi, klienditeenindust ja usaldusväärsust.

Edendamiseks võivad riigid ja ettevõtted rakendada meetmeid nagu investeeringud haridusse ja kutseoskustesse, teadus- ja arendustegevuse toetus, infrastruktuuri uuendamine, regulatiivse keskkonna lihtsustamine, õiguskindluse ning makroökonoomilise stabiilsuse tagamine ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu soodustamine. Konkurentsivõime on suhteline mõiste, mistõttu tuleb tasakaalustada lühiajalist efektiivsust, jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust.