kolonnkujulised

Kolonnkujulised on geoloogiline nähtus, kus vulkaaniliste kivimite laava vooludes või jahtumisel moodustuvad vertikaalsed, sageli kolonnideks või kolonnilaadseteks struktuurideks jagunevad lõhed ja jooned. Tendents tekib peamiselt basaltist ja teistest vulkanilistest kivimitest, kuid kolonnilised lõhed võivad esineda ka teistes kivimites pärast kivi jahtumist.

Moodustumine tekib, kui laava või rioliti jahtudes kokku tõmbuv pingete süsteem lõhestab kivimi kollaseks jaotunud lõhestustele. Väliskest jahtub kiiremini kui sisemine osa, pingeid koguneb ja lõhked tekivad sageli polügoonilise võrgustikuna. Kolonnid paiknevad tavaliselt püsti, püstipidi, ja nende ristlõige on enamasti kuusekujuline või muu polügooniline kuju. Kolonni diameeter võib olla mõnest sentimeetrist mõne meetrini, kõrgus sõltub kivimi paksusest ja erodeerimisest.

Levidus ja vormid: kolonnkujulised esinevad peamiselt basaltil, diabaasil ja teistel vulkaniliste kivimite tüüpidel, samuti mõnede termiliste või sügavamalt kristalliseerunud kivimite puhul. Kõige klassikalisemad näited on laava vooludest tekkinud kolonnid, mille lõiked näevad välja nagu järjestatud kivid. Kolonnid võivad olla erineva suuruse ja kuju, kuid kollooni- või täisnurkne võrgu koostis on tavaliselt nähtav ainult erodeeritud kivimites.

Näited ja tähtsus: kuulsaimad kolonnkujulised ehitised asuvad Giant’s Causeways (Põhja-Iirimaa) ja Svartifossi lähistel Islandil. Neid nähtusi kasutatakse geoloogilises uurimistöös ning need annavad teavet jahtumise kiiruse ja vulkaanilise tegevuse kohta. Kolonnkujulised struktuurid pakuvad olulist infot kivimite tekkeprotsesside kohta ning köidavad ka kultuuri- ja turismihuvilisi.