kohtupäätlust

Kohtupäätlus on kohtuliku organi tehtud lõplik või eraldi menetlustoimingut lõpustav otsus, mis lahendab kohtuvaidluse või mõne olulise menetlusliku küsimuse. See võib puudutada nii materjalõiguslikke õigusi ja kohustusi kui ka menetluslikke korraldusi ning jõustub pärast selle ülesütlemist osapooltele.

Kohtupäätlus sisaldab tavaliselt kahte osa: operatiivosa, kus on kirjas otsustatavad õigused ja kohustused (näiteks hagi rahuldamine või hagi rahuldamata jätmine, mõisted kahjude hüvitamisest või kohustuste täitmisest), ning põhjendust, kus koht selgitab faktid, kohaldatud õigus ja järeldused. Mõnel juhul võib kohtuspäätlusele lisanduda eriarvamus või retseptsioon, kui hindab olukorda mitmeti.

Erinevad vormid ja nimetused võivad erineda riigi ja kohtutüübi vahel. Eestis võib kõne all olla nii kohtuotsus kui ka otsus (nt täitmise korralduse otsus või ajutine keeldumisotsus). Kohtupäätlus on seaduse aluseks ning see peab olema arusaadav, põhjendatud ja õiguspärane.

Seaduses sätestatakse tavaliselt otsuse vastuvõtmine, kindel tähtaeg selle vaidlustamiseks (apellatsiooni või kassatsiooni võimalus) ning selle avalik kättesaadavus. Kohtupäätluse jõustumisel muutuvad osapoolte õigused ja kohustused siduvaks ning see võib juhtida tõendamisdokumentide toimepanemisele ja edasisele kohtumenetlusele. Eestis ja paljudes teistes tsiviilõiguse süsteemides ei ole kohtulahendid sama hermeneidi nagu lähisüsteemides precedendiõigusega, kuid neid võidakse kvaliteetse viitena kasutada õigusliku praktika suunamisel.