koekahjustuste

Koekahjustused viitavad vigastustele, mis kahjustavad keha pehmete kudede struktuure, nagu nahk, lihased, kõõlused ja sidekuded. Neid klassifitseeritakse vastavalt kahjustuse piirkonnale ja raskusastmele, kuid kõige levinumad vormid on naha kahjustused (marrastused, kriimustused ja lõiked), verevalumid (kontusioonid) ning pehmete kudede venitus- või rebendivigastused (lihase- või kõõlusevenitused ja rebendid).

Tüübid hõlmavad:

- nahakahjustused: marrastused, kriimustused, lõiked

- verevalumid: kontusioonid

- pehmete kudede vigastused: venitused ja rebendid lihastes või kõõlustes

- raskematel juhtudel põletused või närvide ja veresoonte kahjustused

Sümptomid võivad olla valu, turse, värvimuutus, piiratud liikumine või verejooks. Diagnoos põhineb vigastuse anamneesil ja läbivaatusel; vajadusel kasutatakse täiendavaid uuringuid (röntgen, ultraheli või MRT), et eristada pehmete kudede kahjustusi luu- või närvikahjustustest.

Esmaabi hõlmab vigastatud piirkonna puhkamist, külma kasutamist (15–20 minutit iga paari tunni tagant esimestel 24–48 tunnil), compressiooni vajadusel ja kõrgendatud asendit. Täpne ravi sõltub vigastuse tüübist ja raskusest; kergete vigastuste korral piisab sageli puhkusest, valuvaigististest ja füsioteraapiast. Tõsiste või sügavate vigastuste korral võib vajalik olla immobiliseerimine, meditsiiniline hindamine ja mõnikord kirurgiline sekkumine.

Prognoos sõltub vigastuse tüübist ja tekkepõhjust, samuti patsiendi üldisest tervisest. Ennetamine hõlmab korralikku soojendust, adekvaatset treeningute järjeri ja ohutute tehnikaid ning vajadusel kaitsevahendeid töö- ja spordikeskkonnas.