klassifitseerimises

Klassifitseerimises on protsess, mille käigus grupeeritakse objekte, nähtusi või andmekogumeid kategooriatesse nende sarnasuste või erinevuste alusel. Klassid moodustavad süsteemi, mille abil saab keeruka maailma kirjeldada ja uusi nähtusi kiiremini märgistada. Protsess hõlmab tavaliselt kriteeriumide määratlemist, andmete kogumist ning klasside loomist ja pidevat täpsustamist.

Kriteeriumid ja klasside teke sõltuvad kontekstist. Üldiselt defineeritakse klassid vastavalt nähtuste omadustele ja nende seostele; klassifikatsiooni eesmärk võib olla eristada, liigitada või tõmmata märgid vastavalt vajadusele. Taksonoomiad tähistavad hierarhilist struktureerimist, kus klassid jagunevad alklassideks. Võimalikud on nii üld- kui kiht-kategooriad ning erinevate tasemete jaoks erinevad kriteeriumid.

Klassifikatsioonil on mitmesuguseid lähenemisi. Reegipõhine klassifikatsioon kasutab eelnevalt määratletud reegikomplekke; statistiline ja masinõppe põhine klassifikatsioon kasutab andmeid ja õpib paremaid märgiseid. Kaugemal tasandil eristatakse juhitud (supervised) õppimist, kus andmetel on kättesaadavad märgistused, ning juhendamatu (unsupervised) õppimist, kus märgistusi ei ole. Pooljuhitud ja süvaklassifikatsioon ühendavad neid lähenemisi. Väljund võib olla kuuluvus kindlatele klassidele või tõenäosuslik hinnang konkreetse klassi jaoks.

Klassifitseerimise rakendused hõlmavad teadustööd, andmeteadust, meditsiini, bioloogiat, teksti ja pilditöötlust ning igapäevaseid otsustusprotsesse. Sõltuvalt kontekstist hinnatakse täpsust, eristumist ja usaldusväärsust ning käsitletakse ka ebatäpsuseid, mis võivad tuleneda andmekvaliteedist või ebakaarsete kriteeriumide tõttu.