klassifikatsiooniliigid

Klassifikatsiooniliigid viitab erinevatele viisidele, kuidas objekte, andmeid või mõisteid rühmitada ja organiseerida ühiste omaduste või tunnuste alusel. Klassifikatsioonisüsteemid on olulised teadmiste struktureerimiseks, analüüsi hõlbustamiseks ja kommunikatsiooni parandamiseks erinevates valdkondades, alates bioloogiast ja keemiast kuni infoteaduse ja masinõppeni.

Üks levinumaid liike on hierarhiline klassifikatsioon, kus kategooriad on korraldatud järjestikku, moodustades puulaadse struktuuri. Näiteks bioloogias jagunevad organismid domeenideks, riikideks, hõimkondadeks, klassideks, seltsideks, sugukondadeks, perekonnadeks ja liikideks. Igal tasemel on spetsiifilisemad omadused kui eelmisel.

Teine liik on fasetiline klassifikatsioon, kus objekte kirjeldatakse mitme sõltumatu atribuudi või faseti abil. See võimaldab paindlikumat otsingut ja kombineerimist, näiteks raamatukogus, kus raamatut saab klassifitseerida autori, pealkirja, teema ja väljaande aasta järgi.

Lisaks on olemas monoetiline ja polüetiline klassifikatsioon. Monoetiline klassifikatsioon põhineb ühel peamisel eristaval omadusel, samas kui polüetiline klassifikatsioon arvestab mitmete omadustega, et rühmitada objekte. Otsustamispuud, mida kasutatakse masinõppes, on näiteks näide algoritmilisest klassifikatsioonist, kus reeglite kogum suunab objekte erinevatesse kategooriatesse. Klassifikatsiooniliikide valik sõltub suuresti kontekstist ja eesmärgist, milleks klassifikatsioon on loodud.