kirurgit

Kirurg on arst, kelle peamine eriala on operatiivsed sekkumised. Kirurgid planeerivad ja viivad ellu operatsioone haiguste, vigastuste või defektide parandamiseks ning elukvaliteedi või funktsiooni säilitamiseks. Operatsioonid võivad olla planeeritud või erakorralised ning toimuvad koostöös teiste meditsiini valdkondade spetsialistidega (anesteesioloogid, radioloogid, taastusravi spetsialistid).

Et saada kirurgiks, tuleb lõpetada arstlik kool, läbida kirurgiale spetsialiseeruv residentuur ja sooritada riiklikud kutseeksamid. Eestis on võimalik spetsialiseeruda mitmes alagrupis, näiteks üldkirurgia, ortopeedia, neurokirurgia, vaskulaarkirurgia, uroloogia, günekoloogiline kirurgia, plast- ja rekonstrueeriv kirurgia.

Tööalane fookus hõlmab nii organismi operatiivset parandamist kui ka diagnostiliste ja kirurgiliste otsuste tegemist patsiendi üldise tervise kontekstis. Kirurgid kasutavad operatsioonilaua vahendeid alates skalpellist kuni endoskoopia ja täppistehnoloogiateni, ning nende töö nõuab täpsust, otsustusvõimet ja head meeskonnatööd.

Ohutus ja jälgimine on kirurgilise töö keskmes: aseptika, anesteesia korraldus, perioperatiivne hooldus ja riskide ennetamine.

Ajaloo lõik: Kirurgia on arenenud iidsetest aegadest antiseptika, anesteesia ja tehnika arenguga ning tänapäeval on see multidistsiplinaarne ja tehnoloogiliselt arenenud valdkond.