kilpnäärmerakkudele

Kilpnäärmerakud ehk türoidotsüüdid on kilpnäärme peamised funktsionaalsed rakud. Nad vastutavad kilpnäärmehormoonide, türoksiini (T4) ja triiodotüroniini (T3) tootmise ja sekretsiooni eest. Need hormoonid on elutähtsad ainevahetuse reguleerimisel, kasvul ja arengul ning kehatemperatuuri säilitamisel. Kilpnäärmerakud paiknevad kilpnäärme struktuurides, mida nimetatakse folliikuliteks. Iga folliikul on ümbritsetud ühe kihina türoidotsüütidega, mis ümbritsevad keskel olevat kolloidruumi. Kolloid sisaldab türeoglobuuliini, valku, mis on kilpnäärmehormoonide sünteesi eelkäija.

Türoidotsüüdid omastavad joodi vereringest, mis on kilpnäärmehormoonide tootmiseks hädavajalik. Joodi abil sünteesivad türoidotsüüdid türeoglobuuliini molekule, millele seejärel joodi aatomid lisatakse. Seejärel salvestatakse jodeeritud türeoglobuuliini kolloidis. Kui keha vajab kilpnäärmehormoone, stimuleerib kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH), mida toodab hüpofüüsi, türoidotsüüte. Vastuseks sellele TSH-st tingitud signaalile võtavad türoidotsüüdid kolloidi sees oleva jodeeritud türeoglobuuliini endotsütoosi teel sisse. Rakus lõhustatakse türeoglobuuliin, vabastades T4 ja T3, mis seejärel sekreteeritakse vereringesse. Kilpnäärmerakkude talitluse häired võivad põhjustada erinevaid kilpnäärmehaigusi, nagu hüpotüreoidism või hüpertüreoidism. Need rakud on seotud ka kilpnäärmevähi tekkel tekkivate kasvajatega.