kiirendusmõõtureid

Kiirendusmõõturid mõõdavad keha kiirendust, ehk kiiruse muutumist ajaühikus. Tavaliselt mõõdetakse kolmel teljel (x, y, z) ja väljund on kolmekordne signaal, mida tähistatakse m/s^2 või g-ühikutena (1 g ≈ 9,81 m/s^2). Need andurid annavad teavet keha liikumise ja asendi kohta ning neid kasutatakse laialdaselt inertiaalsetes süsteemides ning muudes rakendustes, kus on oluline konkreetne liikumine või suund.

Tehnoloogiad: kõige levinumad on MEMS-põhised kiirendusmõõturid, mis on väikesed, madala energiatarbega ja odavad; neid kasutatakse nutitelefonides, tahvelarvutites, droonides ja autotoodetes. Piezoelektrilised kiirendusmõõturid mõõdavad hästi kõrge sagedusega dünaamilist kiirendust, kuid ei sobi stati kiirenduse mõõtmiseks. Kapasitiivsed kiirendusmõõturid on võimelised mõõtma nii staatilist kui dünaamilist kiirendust, sealhulgas gravitatsiooni; need on levinud MEMS-põhistes konstruktsioonides ning pakuvad head kasutatavust laiemas sagedusvahemikus.

Rakendused: kiirendusmõõturid kasutatakse navigeerimises ja stabiliseerimises (IMU-d), nutiseadmetes (nt telefonid ja kellad), autotööstuses turvalisuse ning sammude ja liikumise jälgimiseks, lennuliinidel ja masinates ning seismoloogias ja ehitusseisakutest tingitud vibrotestsides. Tihti kombineeritakse kiirendusmõõturid gyroskoobidega inertiaalmõõturi (IMU) moodustamiseks.

Omadused ja kalibreerimine: peamised näitajad on tundlikkus, dünaamiline ulatus, müratase, lineaarus ja termiline stabiilsus. Kalibreerimine tehakse gravitatsiooni abil või spetsiaalsete testplatvormide peal ning väljundid võivad olla analoog- või digitaalsed (LSB, mg).