keeleteadlased

Keeleteadlased on keelte teadusliku uurimise spetsialistid. Nad uurivad keele süsteemi ja kasutust ning püüavad mõista, kuidas keeled on tekkinud, arenenud ja sotsiaalsetes kontekstides toimivad. Keeleteadus hõlmab nii keele struktuuri teoreetilist kirjeldust kui ka keelepraktika ja keelelise muutumise analüüsi.

Uurimisvaldkonnad hõlmavad fonetikat ja fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, semantikat ja pragmaatikat; ajaloolist keeleteadust, võrdlevat keeleteadust, sotsiolingvistikat, psühholingvistikat, korpuslingvistikat, arvutuslingvistikat ning keele dokumenteerimist ja säilitamist.

Metoodika põhineb nii kvalitatiivsetel kui ka kvantitatiivsetel lähenemistel: välitöö, intervjuud ja elulised kogemused; teksti- ja kõnetekstide kogumine; märgendamine ja korpuseanalüüs; eksperimendid; statistilised meetodid ja arvutustööriistad.

Haridus ja karjäär. Keeleteadusega tegelda soovijad saavad bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; sageli on tööalane taust interdistsiplinaarne ja hõlmab informaatikat, psühholoogiat, kultuuriteadusi või filoloogiat.

Roll ühiskonnas. Keeleteadlased panustavad keele dokumenteerimisse ja säilitamisse, keeletehnoloogiate arendamisse ning keelepoliitika ja keelehariduse kujundamisse. Nad töötavad ülikoolides, uurimiskeskustes, muuseumides ja kultuuriasutustes ning on oluline osa keeleteaduse arendusest ja keelekultuuri mõistmisest.