katalüüdist

Katalüüs on keemiline protsess, mille käigus aine, mida nimetatakse katalüsaatoriks, suurendab keemilise reaktsiooni kiirust või võimaldab reaktsiooni toimumist, ilma et see ise reaktsioonis püsivalt muutuks. Katalüsaatorid ei tarbitud reaktsiooni käigus, vaid osalevad selle mehhanismis, luues alternatiivse reaktsioonitee, mille aktiverimisenergia on madalam. See tähendab, et reaktsioon võib toimuda kiiremini või madalamal temperatuuril. Katalüüs on oluline paljudes tööstuslikes protsessides, sealhulgas keemiatööstuses, naftatöötlemises ja keskkonnakaitse tehnoloogias.

Näiteks, paljud keemiatööstuse protsessid, nagu ammoniaagi tootmine Haber-Boschi meetodil, on katalüütilised. Auto summutites kasutatavad katalüsaatorid muudavad kahjulikud heitgaasid vähem kahjulikeks. Katalüsaatorid võivad olla homogeenne (samal faasil) või heterogeenne (erineval faasil) reaktsioonis. Homogeensed katalüsaatorid on samas olekus nagu reageerivad ained, tihti lahus. Heterogeensed katalüsaatorid on erinevas olekus, tavaliselt tahke katalüsaator gaasiliste või vedelate reageerivate ainetega.

Ennesõgemata või inhibeerimine on vastupidine protsess, kus aine, inhibiitor, aeglustab keemilise reaktsiooni kiirust. Bioloogilises maailmas on ensüümid, mis on keerulised valgud, looduslikud katalüsaatorid, mis reguleerivad praktiliselt kõiki elusorganismides toimuvaid keemilisi reaktsioone. Ilma ensüümide abita oleksid paljud eluks vajalikud biokeemilised reaktsioonid liiga aeglased, et elusorganismid saaksid eksisteerida.