kasvuregulatsioonist

Kasvuregulatsioon on protsess, mille käigus taimede kasv, areng ja füsioloogilised vastused keskkonnastimulitele reguleeritakse. See hõlmab mitmesuguseid mehhanisme, sealhulgas hormonaalseid signaale, geneetilist kontrolli ja keskkonnamõjusid. Taimedel on mitu tüüpi kasvuhormoone, mida nimetatakse fütohormoonideks, mis mängivad olulist rolli kasvuregulatsioonis. Nende hulka kuuluvad auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid, etüleen ja abskishiinhape.

Auksiinid soodustavad rakkude elongatsiooni ja diferentseerumist, mõjutades samuti taime orientatsiooni valguse suhtes (fototropism) ja gravitatsiooni suhtes (gravitropism). Giberelliinid osalevad varte pikenemises, idanemise stimuleerimises ja õitsemise regulatsioonis. Tsütokiniinid stimuleerivad rakkude jagunemist ja viivitavad lehtede vananemist. Etüleen on gaasjas hormoon, mis osaleb viljade valmimises, vananemises ja stressireaktsioonides. Abskishiinhape pärsib kasvu, soodustab talveund ning aitab taimel reageerida stressile, näiteks põuale.

Kasvuregulatsioon on kohanemisvõime oluline osa, võimaldades taimedel optimaalselt kasvada ja ellu jääda erinevates keskkondades. Taimede võime reageerida valgusele, temperatuurile, veele ja toitainete kättesaadavusele sõltub suuresti kasvuregulatsiooni mehhanismidest. Ka inimene kasutab kasvuregulaatoreid põllumajanduses ja aianduses, et kontrollida taimede kasvu, parandada saagikust või muuta nende füsioloogilisi omadusi.