kasutajagruppide

Kasutajagruppide mõiste viitab arvutustööriistade ja operatsioonisüsteemide kontekstis kasutajate kogumile, kellele antakse ühisõigused ja ligipääs kindlatele ressurssidele. Gruppide kasutamine võimaldab õigusi hallata tõhusamalt ja järjepidevamalt kui iga kasutaja eraldi.

Kasutajagruppe eristatakse sõltuvalt keskkonnast. Üksikmasinatel või lokaalses võrgus on tavapärased kohalikud gruppide nimekirjad ning kasutajad võivad kuuluda mitu gruppi. Unixi ja Linuxi süsteemides on gruppidel rolli failisüsteemis, kus õigused jagunevad omanikule, gruppile ja teistele; esmaliikmed (primary) ja täiendavad liikmed (secondary) määravad ligipääsu. Domeenikeskkondades, nagu Active Directory või LDAP, on kontrolli all domeenigrupid ja nende alaliigid (nt globaal- ja universaalrühmad), mis võivad hõlmata liikmeid nii kohalikust kui domeenist.

Haldus ja kasutamine. Gruppide loomine ja nimede määramine toimub tavaliselt administraatori kaudu ning liikmete lisamine või eemaldamine tehakse kas käsurea tööriistadega (näiteks Unixis gruppide ja kasutajate haldamise käskud) või grafiliste haldusvahendite kaudu (nt Windowsis Kasutajad ja Gruppide haldamine või Active Directory). Mõnikord on grupid dünaamilised (nt LDAP- või identiteedihaldussüsteemides), kuid enamik organisatsioone eelistab staatilist haldust kontrolli ja auditeeritavuse mõttes.

Turvalisus ja hea tava. Grupipõhine ligipääs järgib vähimsete õiguste põhimõtet ja võimaldab regulaarselt üle vaadata liikmesust ning vajadusel piirata õigusi. Liikmete ajakohastamine ning rühmade ühtne hallamine helpivad vähendada liigset ligipääsu ja parimaid praktikaid järgida.