karstivormi

Karstivormid on karstprotsesside tulemusel kujunenud maastikuvormid, mis tekivad lahustuvate kivimite, eeskätt lubjakivi, dolomiidi ja kipsi lahustumisel. Need moodustuvad peamiselt veega lahustuva süsinikhappe tõttu ning esinevad nii maapinna kohal kui ka maa all.

Protsess hõlmab vee liikumist ja kivimi lahustumist: vihmavesi CO2-ga moodustab süsinikhappe, mis lahustab karbonaatkivimeid. Aja jooksul tekivad õõnsused ja tunnelid; need ühinevad ning võivad laieneda koobaste ja veevõrkude moodustamiseks. Pinnal võivad tekkida süvendid ja depressioonid, mis sageli on maastiku domiinantseteks kuuluvateks karstivormideks.

Karstivormide peamised vormigrupid on pinnal esinevad süvendid ja avad ning maa all asuvad koopad, käigud ja veevoolu teed. Koobaste sisemuses arenevad speleotüübid, nagu stalaktiidid ja stalagmiidid, mis tekivad vee lahustunud mineraalide järkjärgulisel settevalgikul.

Oluline on märkida, et karstivormid moodustavad olulise osa piirkondlikust veesüsteemist ja geoloogilisest ajaloom) ning neis on aquiferiilised ressursid sageli tundlikud keemilise või füüsilise saastumise suhtes. Karstialad pakkuvad samas unikaalseid võimalusi teadusele, kaitstusele ja turismile.