kaitseplaneerimisele

Kaitseplaneerimine on protsess, mille käigus kujundatakse ja arendatakse riigi kaitsevõimet vastavalt strateegilistele eesmärkidele, ohtude hinnangutele ja saadavalolevatele ressurssidele. Selle peamine eesmärk on tagada riigi julgeolek ning koordineeritud valmisolek kõigi kriisi- ja sõjatoimingute jaoks, sealhulgas võime kaitsta riigi iseseisust, rahvatervist ja majandust.

Eesmärkide ja tase: Kaitseplaneerimine hõlmab strateegilist (pikaaegne) planeerimist, operatiivset (kesk- kuni lühiajaline) planeerimist ja vajadusel taktikalist planeerimist. Selle raames määratakse prioriteedid, arendatavate võimekuste struktuurid ja joonised, samuti eelarve ja tarne ning personaliressursid.

Protsess: Analüüsitakse ohtusid ja riske, lahendatakse erinevaid stsenaariume ning hinnatakse võimekuste tasuvust; koostatakse arengu- ja operatiivplaanid, eelarved ja ajakavad. Plaanisüsteemile järgitakse järelevalvet, hindamist ja ajakohastamist vastavalt muutuvate oludele ja tehnoloogilisele arengule.

Seaduslik raamistik ja institutsioonid: Kaitseplaneerimine toimib riikliku kaitse- ja julgeolekupoliitika ning riigieelarve finantseerimise raamistikus. See on tihedalt seotud riigikaitse arengukavade ja NATO-liikmesusest tulenevate kohustustega ning kajastub kaitseministri, kaitsejõudude ja teiste asutuste koostöö kaudu.