kaevamisel

Kaevamisel viitab tegevusele, mille käigus eemaldatakse või eraldatakse mullased kihid või kivi maapinnast, et ligipääseda maapõhja kihtidele, rajada ehitisi või uurida geoloogilisi ja arheoloogilisi omadusi. See hõlmab nii ehitus- ja kaevandustegevust kui ka arheoloogilisi ja maastikukujunduse töid, kus on oluline jälgida konteksti ja hoiustada maapõhja omadusi.

Teostus ja meetodid sõltuvad eesmärgist ja oludest. Kaevamist saab teha käsikaevamisega, kasutades labidat, kühvleid ja teisi käsitööriistu, või masin-kaevamisena, kus kasutusel on ekskavaatorid, kraavimasinad ja muud rasketehnika vahendid. Kaevamised võivad olla erineva sügavuse ja kujuga, näiteks augud, kraavid, veetorude või kanalite paigaldamiseks vajalised süvendid või põhiehitiste vundamentide kraavid.

Rakendused ja valdkonnad. Ehitus- ja torustiku rajamisel tehakse sageli vundamenti, kanalisatsiooni ja drenaaži varten vajalikke kraave ning kaevamisi. Arheoloogilistes projektides on kaevamised ette nähtud, et saab täpselt dokumenteerida stratigraafiat ja konteksti ning korraldada leidude kontakti säilitamist. Kaevandustes keskendutakse ressursside eraldamisele ja ohutule juurdepääsule.

Ohutus, regulatsioonid ja keskkond. Kaevamisel on ohtu varingud, vee sissetung, tolm ja elektrikutarve ning võimalus kahjustada maapinna all olevaid infrastruktuuriobjekte. Töökorraldus hõlmab riskianalüüsi, töödelasile ohutusnõuete järgimist, ventilatsiooni ja juurdepääsude kontrolli ning vajadusel dewateringit. Regulaatorid ja omanikud võivad nõuda luba ja arheoloogilist järelevalvet ning keskkonnamõjude hindamist.