kähedusest

Kähedus, tuntud ka kui kähe hääl, on seisund, kus hääles ilmneb ebaharilik muutus, mis põhjustab selle madalamaks, kratsivaks või õhulisemaks muutumist. See on tavaliselt põhjustatud larüngiidi ehk kõrivõietuse põletikust, mis mõjutab häälepaelu. Häälepaelad on kaks lihasribi kõris, mis vibreerivad õhuvoolu abil ja tekitavad heli. Kui need paelad on ärritunud või põletikulised, ei saa nad korralikult vibreerida, mille tulemuseks on kähe hääl.

Kähedust võivad põhjustada mitmed tegurid. Kõige sagedasem põhjus on viiruslikud infektsioonid, nagu külmetus või gripp. Teised põhjused hõlmavad: kõrivõietuse ülekoormust (nt pidev rääkimine, laulmine või karjumine), allergiaid, happe refluksi (maohappe tagasivool söögitorusse ja kõrisse), suitsetamist, hingamisteede ärritajaid (nt keemilised aurud või tolm) ja harvem ka pahaloomulisi kasvajaid kõris.

Lisaks kähedusele võivad sümptomid hõlmata ka kurguvalu, kuiva köha, neelamisraskusi ja valu kõri piirkonnas. Enamik kähedusjuhtumeid on ajutised ja paranevad iseenesest mõne nädala jooksul. Hääle puhkamine, rohke vedeliku tarbimine ja ärritavate ainete vältimine aitavad paranemisele kaasa. Kui kähedus kestab kauem kui kaks nädalat, on väga tugev või seda saadavad muud tõsised sümptomid, nagu hingamisraskused, on soovitatav pöörduda arsti poole. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt meditsiinilist ajalugu, füüsilist läbivaatust ja vajadusel täiendavaid uuringuid. Ravi sõltub kähedusest põhjustavast tegurist.