juuksekarvad

Juuksekarvad on naha peal kasvavad karvad, mida toodavad juuksefolliikulid. Need koosnevad keratiinst ja võivad sisaldada melaniini, mis annab neile värvi. Juuksekarvad on kehal erineva pikkuse ja tihedusega ning neid esineb kõigil inimestel: kõige rohkem peanahal, kulmudes ja ripsmetes ning teatud piirkondades nagu kaenlaalused ja pubis.

Juuksekarvade kasv on tsükliline. Iga karv läbib kasvuperioodi (anagen), seejärel ülemineku- või katageni ning lõpuks puhkeperioodi (telogen). Pärast puhkeperioodi on karv väljas ja uus kasv võib alata. Piirkondlikult ning vanusega varieerub kasvupikkus ja karvade tihedus.

Funktsioonideks on nahka ja nahka kaitsva kihi paksenemine, termoregulatsioon ning tundlikkuse lisamine. Karvad võivad anda ka esteetilise või signaalse tähenduse ning nende välimus on tugevalt seotud geneetikaga. Juuksevärv sõltub melaniini kogusest ning karvade paksus ja pikkus on muutuvad tegurid.

Erinevatel inimestel on erinev karvade muster ja kasvukiirus. Hormonaalsed muutused, vanus ja pärilikud tegurid mõjutavad tihedust ning kasvukiirust. Levinumate probleemide hulka kuuluvad liigse karva kasvu (hirsutism), juuksekaotus (alopeetsia) ja karvade ümber tekkivad põletikud (folikulitis).

Karvade hooldamisel ja eemaldamisel on erinevaid meetodeid: raseerimine, depilatsioon (vahatamine või kemikaalne depilatsioon), epilatsioon ning pikaajalised lahendused nagu laserravi või elektroloogia. Õrn puhastus, niisutus ja vajaduse korral päikesekaitse aitavad karvade tervist säilitada.