juhtumiuuringute

Juhtumiuuringud on uurimismeetod, mille keskmes on üksikjuhtum või mitu juhtumit, et saavutada sügav ja kontekstile keskenduv mõistmine nähtusest. Need uuringud rõhutavad nähtuse eripära ja sotsiaalsete praktikate protsesse ning võivad kombineerida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid.

Disain võib olla eksploratiivne, kirjeldav või teoreetiline. Juhtumid valitakse eesmärgiga pakkuda tihedat arusaama uuritavast nähtusest ning need võivad tähistada konkreetset asukohta, organisatsiooni, programmi või sündmust. Andmed kogutakse erinevate allikate kaudu, näiteks poolstruktureeritud intervjuud, vaatlused, dokumendid, arhiivid ja digitaalsed allikad. Analüüs hõlmab temaatilist kodeerimist, kontseptsioonide arendamist ja vajadusel mitme juhtumi võrdlevat analüüsi.

Juhtumiuuringute tugevused seisnevad konteksti sügavuses ja detailse kirjeldamise võimaluses ning tihti teooria genereerimise või testimise potentsiaalis. Piirangutena on üldistuse piiratud ulatus ning tulemuste sõltuvus uurimuse kontekstist ja valikutest. Eetika küsimused, sealhulgas andmete konfidentsiaalsus ja osalejate nõusolek, on uuringu läbiviimisel prioriteetsed.

Uuringutulemuste esitamises rõhutatakse sageli juhtumi tausta, valimi valikut, meetodeid ja analüüsi järjekorda, ning järeldusi ja arutelu, mis seovad tulemused teooriaga või praktikaga. Juhtumiuuringuid kasutatakse nii teooria arendamiseks kui ka konkreetsete praktikate või poliitikasoovituste hindamiseks ning need annavad väärtusliku põhja edasisteks uuringuteks.