inventeerimist

Inventeerimist on tegevus või protsess, mille eesmärk on luua uus ja kasulik lahendus, sageli toode, protsess või meetod. See hõlmab ideede genereerimist, kontseptsiooni arendamist, prototüüpide loomist ja katsetamist. Inventeerimine keskendub uuenduslike lahenduste loomisele ning võib lõppeda patendi või muu intellektuaalomandi kaitsega, kuid mitte iga leiutis ei saa kaitset või pruugi olla turul edukas.

Inventeerimise tüüpiline protsess sisaldab probleemi või vajaduse tuvastamist, ideede genereerimist ja esialgset hindamist, kontseptsioonide valimist, prototüüpide loomist ja nende testimist, teostatavuse ning kasutatavuse hindamist ning vajadusel tootmisesse viimise ettevalmistust. Kasutatakse sageli kasutajakeskset disaini, süsteemset mõtlemist ja riskide ning tehnilise teostatavuse analüüsi. Dokumentatsioon on oluline, et ideed ja prototüübid oleksid jälgitavad ja kaitstavus kaalutletud.

Meetodid ja tööriistad hõlmavad ajurünnakut, TRIZ-tehnikat, disainmõtlemist, tehnilist analüüsi, CAD-i ja simulatsioonitööriistu ning prototüüpide kiiret loomist (nt 3D-printimine). Testimine ja katsed koguvad andmeid lahenduse toimivuse, turvalisuse ja tehnilise teostatavuse hindamiseks. Dokumentatsioon, sealhulgas laboratoorne märkmik, on oluline, et arendustegevus oleks jälgitav ja tõendatav.

Inventeerimine toimub sageli koostöös ülikoolide, uurimisinstituutide, ettevõtete ja teiste fondide või inkubatsiooniprogrammide vahel. Avatud innovatsioon ja koostöövõrgustikud võivad kiirendada arendustööd ning suurendada juurdepääsu ressursidele, kuid kaasuvad ka intellektuaalomandi ja konfidentsiaalsuse küsimused.

Paljud ideed ei realiseeru turule või ei ole majanduslikult teostatavad. Edu sõltub hästi läbi mõeldud strateegiast, ressurssidest ning valdkondlikust nõudluse mõistmisest, samuti õiguslikest kaalutlustest nagu patendid, varjatud saladuste kaitse ja nõuete vastavus.