intuitiivsusest

Intuitiivsus viitab võimele mõista või teada midagi koheselt ja ilma teadliku ratsionaalse mõtlemise või põhjenduseta. Seda kirjeldatakse sageli kui sisetunnet, vaistu või äkilist taipamist. Intuitiivsus ei põhine loogilisel analüüsil, vaid pigem varasemate kogemuste, alateadliku teabe töötlemise ja mustrite äratundmise sidumisel.

Inimesed kogevad intuitiivsust erineval viisil. See võib ilmneda kui järsk otsustus, eelaimdus või tunne, et midagi on õige või vale, ilma selge põhjuseta. Mõned peavad intuitiivsust oluliseks osaks otsuste tegemisel, eriti olukordades, kus aega on vähe või teave on puudulik. Teised suhtuvad sellesse skeptiliselt, eelistades teadlikku analüüsi ja tõenduspõhiseid otsuseid.

Intuitiivsuse päritolu ja toimimine on olnud uurimisobjektiks psühholoogias, neuroteaduses ja filosoofias. Teooriad viitavad, et intuitiivne teadmine võib tuleneda kiirest, automaatsest ajutegevusest, mis põhineb ulatuslikul varasemal kogemusel. Kuigi seda on raske mõõta või teaduslikult tõestada, tunnustavad paljud selle olulisust nii isiklikus elus kui ka professionaalsetes valdkondades, nagu kunst, teadus ja juhtimine. Intuitiivsust ei saa täielikult kontrollida ega esile kutsuda, kuid seda saab võib-olla arendada läbi kogemuste ja eneseteadlikkuse.