intrusioonituvastussüsteemide

Intrusioonituvastussüsteemid, tuntud ka kui IDS (Intrusion Detection Systems), on võrguturvalisuse vahendid, mille peamine eesmärk on tuvastada pahatahtlikku tegevust või poliitika rikkumisi arvutivõrkudes ja süsteemides. Need süsteemid jälgivad pidevalt võrguliiklust ja süsteemisündmusi, otsides märke võimalikest rünnakutest, nagu volitamata juurdepääs, pahavara levik või teenusetõkestusrünnakud. Kui potentsiaalne oht tuvastatakse, võib IDS anda häiresignaali või käivitada automaatseid vastumeetmeid.

IDS-e on kahte peamist tüüpi: võrgupõhised (NIDS) ja hostipõhised (HIDS). NIDS jälgib kogu võrguliiklust, analüüsides pakette, mis liiguvad läbi võrgu. HIDS seevastu paigaldatakse üksikutesse arvutitesse või serveritesse ning jälgib nende süsteemide tegevust, nagu logifailid ja süsteemifailide muudatused.

IDS-ed kasutavad erinevaid tuvastusmeetodeid. Profiilipõhine tuvastus (mis käitumispõhine tuvastus) võrdleb tuvastatud tegevusi eelnevalt määratletud normaalse käitumise profiiliga. Anomaaliapõhine tuvastus seevastu otsib kõrvalekaldeid normaalsest käitumismustrist, pidades neid potentsiaalselt ohtlikeks. Allkirjapõhine tuvastus aga otsib tuntud rünnakute mustreid ehk allkirju.

IDS-ed on oluline osa igast kaasaegsest küberturvalisuse strateegiast, aidates organisatsioonidel tuvastada ja reageerida turvariskidele, enne kui need põhjustavad tõsist kahju. Nad täiendavad teisi turvameetmeid, nagu tulemüürid ja viirusetõrje, pakkudes täiendavat kaitsekihti.