integratsioonitestimisel

Integratsioonitestimisel hinnatakse, kas eraldiseisvad tarkvaramoodulid või komponendid toimivad koos ootuspäraselt ning kas ühised liidesed ja andmevahetus vastavad nõuetele. Testimise eesmärk on tuvastada liidesevead, andmevoolu probleeme ja vigu, mida üksiktestid ei paljasta.

Peamised kontrollitavad valdkonnad on moodulite vaheline koostöö ja kommunikatsioon: liidese lepingute järgimine, andmete vormid ja konverteerimine, järjekordne toimingute läbiviimine ning vigade käsitlemine. Testitakse, kas moodulid suudavad turvaliselt jätkata töödes, kui esinevad teated või erandid, ning kuidas süsteem reageerib ühenduste probleemidele.

Lähenemised ja tüübid hõlmavad incremental integratsiooni (uue mooduli lisamine järk-järgult), suurte moodulite integratsiooni (big bang) ning top-down, bottom-up või nende kombineerimist ehk sandwich-lähenemist. Kasutatakse ka stubs ja mocks, et eraldada sõltuvused ja kontrollida konkreetseid liideseid.

Protsessi etapid on planeerimine ja ulatuse määratlemine, testkeskkonna seadistamine, testide kavandamine ja kirjeldamine, andmete ettevalmistus ning testide automatiseerimine. Tulemuste dokumenteerimine hõlmab defektide jälgimist ja paranduste prioriteerimise koostamist. Integraatoritest sõltuvate komponentide testimine sobib hästi CI/CD voogudesse.

Väärtus: varane defektide avastamine, parem koostöö moodulite vahel ning suurem süsteemi stabiilsus. Tulemusi hinnatakse defektide arv ja raskusastme, katvuse ning testide ajakulu alusel, pakkudes sisendi arendustegevuse prioriteetide määramiseks.