instituutsioonide

Institutsioonid on ühiskonna poolt loodud ja püsiva korraldusega struktuurid, mis korraldavad inimeste tegevust, otsuseid ja vastastikkust. Nad ühendavad normid, reeglid ja organisatsioonilised mehhanismid ning neil on legitiimsuse allikaks eesmärkide selgus ja autoriteet. Institutsioonid võivad olla formaalsed, näiteks seadused, valitsusasutused ja kohtud, või mitteametlikud, nagu tavad, kultuurilised normid ja tavapärane koostöö vormid. Nende peamine ülesanne on luua järjepidevus ja usaldusväärsus, vähendada ebakindlust ning koordineerida suuremahulist tegevust.

Institutsioonide tüüpe võib jagada mitmel tasandil. Poliitilised institutsioonid hõlmavad põhiseadust, parlamenti ja valitsust; õigussüsteemid moodustavad kohtud ja õiguskaitseasutused; majanduslikud ja rahvusvahelised institutsioonid hõlmavad rahandust, regulatiivseid asutusi ja panku; haridus- ja teadusasutused nagu koolid ja ülikoolid; sotsiaal- ja tervishoiu institutsioonid ning kultuurilised ja religioossed institutsioonid.

Institutsioonide toimimise aluseks on legitimatsioon: seadusandlik raamistik, avalik tugi ning suutlikkus pakkuda usaldusväärseid teenuseid ja otsuste järjepidevust. Nende mõju ulatub otsuste tegemisest normide järgimise ja ressursside jaotuse kaudu kuni sotsiaalse identiteedi kujunemiseni. Uuringud institutsioonide kohta keskenduvad nende ajaloolisele arengule, kohanemisvõimele muutuvates oludes ning nende rollile erinevate ühiskonnagruppide kohtumisel.