inkrementaalkooderite

Inkrementaalkooder on andur, mida kasutatakse pöördliikumise või lineaarse liikumise tuvastamiseks. See ei salvesta absoluutset asendit, vaid väljastab järjestikuseid signaale, mis näitavad liikumise suunda ja suurust. Tavaliselt koosneb inkrementaalkooder optilisest kettast, millel on read, ja valgusallikast ning valgusdetektorist. Kui ketas pöörleb, blokeerib või laseb läbi valguse, tekitades kaks faasinihet signaali, mida nimetatakse kanaliteks A ja B. Nende kahe signaali faasinihe võimaldab tuvastada liikumise suuna. Lisaks on sageli olemas kolmas kanal, indeksignaal (kanal Z), mis väljastab impulsi iga täispöörde kohta, et pakkuda nullpunkti viidet. Inkrementaalkoodereid kasutatakse laialdaselt robotites, CNC-masinates, printerites ja muudes automaatika- ja juhtimissüsteemides, kus on vaja täpset liikumise jälgimist. Nende peamised eelised on lihtsus, kõrge eraldusvõime ja suhteliselt madal hind. Signaalide töötlemiseks vajalikud elektroonikakomponendid on samuti lihtsad. Kuigi nad ei anna absoluutset asendit koheselt, on neid võimalik kasutada absoluutse asukoha arvutamiseks, liikumise jälgimissüsteemi abil.