infrastruktuurirakenne

Infrastruktuurirakenne viitab pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks ehitatud ja korraldatud süsteemide kogum, mis tagab teenuste ja ressursside kättesaadavuse ning ühiskonna toimimise. See hõlmab füüsilist, digitaalse ja institutsionaalse infrastruktuuri osi ning on tihedalt seotud riigi arengukavadega.

Füüsiline infrastruktuur hõlmab transportivõrgud (maanteed, raudtee, lennuväljad, sadamad), energia tootmis- ja jaotusvõrgud (elektrivõrk, gaasi- ja naftarajatised), veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ning varustust turva- ja kriisivalmidusega seotud rajatisi.

Digitaalne infrastruktuur hõlmab side- ja infovahetussüsteeme: telekommunikatsioonivõrgud, laiaulatuslik interneti taristu, andmekeskused, andmete turvalisus ja varundus.

Institutsionaalne infrastruktuur hõlmab haldus- ja reguleerivad raamistikud, seadusandlust, omavalitsuste ja avaliku sektori korraldust ning rahastamise ja lepingupraktikaid.

Planeerimise, ehituse ja hoolduse elutsükkel hõlmab vajaduste tuvastamist, projekteerimist, ehitamist, regulatiivset kontrolli ning pikaajalist hooldust, asendamist ja uuendamist.

Infrastruktuurirakente mõjutab majandust, töökohti, sotsiaalset ebavõrdsust ning regionalset konkurentsivõimet. Jätkusuutlikkus, kliimamuutustele vastupidavus ja ligipääsetavus on selle arendamisel keskseid eesmärke.