infektsioonirisk

Infektsioonirisk viitab tõenäosusele, et inimene või muu organism nakatub haigust tekitava patogeeni, näiteks bakterite, viiruste, seente või parasiitide poolt. See risk ei ole konstantne ning seda mõjutavad mitmed tegurid, mis seonduvad nii patogeeni enda omaduste kui ka organismi vastuvõtlikkusega.

Mõned peamised tegurid, mis suurendavad infektsiooniriski, hõlmavad kokkupuudet nakatunud isikute või keskkonnaga, ebapiisavat hügieeni, nõrgenenud immuunsüsteemi (näiteks haiguste, vanuse või teatud ravimite tõttu) ning teatud meditsiiniliste protseduuride läbiviimist, mis võivad rikkuda keha loomulikke kaitsebarjääre.

Infektsiooniriski vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid ennetusmeetmeid. Nende hulka kuuluvad kätehügieen, vaktsineerimine, puhtuse tagamine elukeskkonnas, ohutu seksuaalkäitumine ning teatud toiduainete ja joogivee töötlemine. Meditsiiniasutustes on infektsioonikontrolli meetmed kriitilise tähtsusega nosokomiaalsete ehk haiglanakkuste vältimiseks.

Patogeeni omadused, nagu selle nakkavus, virulentsus (võime tekitada haigust) ja vastupanuvõime ravimitele, mõjutavad samuti infektsiooniriski suurust. Riskihindamine ja sellele vastavate meetmete rakendamine on oluline nii individuaalsel kui ka rahvatervise tasandil, et kontrollida ja ennetada nakkushaiguste levikut.