häälikuühendus

Häälikuühendus on kahe või enama hääliku järjestus, mis asub üksteise järel ja moodustab tavatult ühe fonoloogilise üksuse. Eestis käsitletakse peamiselt konsonantklastridena esinevaid häälikuühendusi: need võivad ilmneda silbi alguses (onset) või lõpus (koda, coda). Ühenduste kõla ja kirjapanek oleneb keele fonotaktikast ja sõnakujundusest.

Onset-klastrid ehk silbi alguse ühendused võivad olla kahe või enama konsonandi jada. Näited: klient (kl-), psühholoogia (ps-), struktuur (str-). Coda-klastrid ehk silbi lõpu ühendused esinevad konsonantide jadas lõpus; näited: silm (lm- lõpus), tund (nd- lõpus). Sellised klastrid annavad märkimisväärse kiirenduse ja rütmi häälduses ning neil on sageli omapärane foneetiline koht.

Phonotaktika ja kirjakeel määravad, milliseid klastreid on lubatud ning kuidas neid ühtemoodi hääldatakse. Eestis on klastreid kasutatud mitmesugustel moel ning laen- ja põlvkonna sõnad võivad kaasa tuua uusi ühendusi, mis võivad ajaga muutuda või langevad lihtsustamise teele dialektides. Tüüpiliselt võivad kirjapildis häälikuühendused kajastuda kui kaks või enam kirjata häälikku, mis märgi phonemide järjestust.

Häälikuühendus on oluline nii sõnade moodustamisel kui ka rõhu ja kõla säilitamisel. See kajastub nii keeletsüsteemiõppes kui ka keeleõppes, kus õppija peab arvestama erinevate klastrite hääldus- ja sidemeeskonnaga.

Seotud mõisted: konsonantklaster, phonotaktika.