haavainfektsioone

Haavainfektsioone (haavainfektsioonid) on haava piirkonnas esinevad infektsioonid, mida võivad põhjustada bakterid, harvem viirused või seened. Need tekivad tavaliselt vigastuste, operatsioonide või meditsiiniliste protseduuride järel ning võivad mõjutada nii pindmisi kui ka sügavalt asetsevaid haavasid.

Peamised patogeenid on Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes; sageli kaasuvad Pseudomonas aeruginosa ning mõnikord anaerobid. Raskusaste sõltub patogeenist, infektsiooni ulatusest ja patsiendi terviseseisundist (nt diabeet või immuunpuudulikkus). Antibiootikumiresistentsus, sealhulgas MRSA, on kasvav probleem ning ravi põhineb kultuuritulemuste juhisel.

Iseloomulikud sümptomid hõlmavad punetust, turset, soojust haavas, valu ning mädase eritumise või ebameeldivat lõhna. Paranemine võib olla aeglustunud ning üldine palavik või nõrkus viitab võimalikele sügavamale või laiemale infektsioonile.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel; vajadusel võetakse haavast kultuur ning vereproov infektsiooni ulatuse hindamiseks. Ravi hõlmab haava puhastamist, debridementi ja sobivate sidemete kasutamist; vajadusel antimikroobne ravi suukaudse või intravenoosse manustamise teel, kultuuritulemuste alusel. Tetanuse profülaktika tuleb kontrollida, kui see on näidustatud.

Ennetus hõlmab aseptilise tehnika järgimist haavade käsitlemisel, korrapärast haavahooldust, kätehügieeni, haavade õiget sidumist ja vajadusel tetanusvaktsiini ajakohastamist. Õigeaegne ravi ja korralik haavahooldus aitavad vähendada haavainfektsiooni riski ja kiirendada paranemist.