gripihooaega

Gripihooaeg on periood, mil gripiviirused A ja B levivad aktiivselt ja põhjustavad märkimisväärset haigestumist. Gripp levib peamiselt köhimise ja aevastamise teel ning ka puudutuste kaudu, kui käed või pinnad on viirusega saastunud. Sümptomid hõlmavad palavikku, peavalu, lihasvalu, väsimust, köha ja kurguvalu; haigus võib olla kerge või raske ning mõnel juhul põhjustada tüsistusi, eriti vanematel inimestel, lastel ja krooniliste haigustega inimestel.

Gripihooaeg toimub tavaliselt talvisel ajal. Põhjapoolkera puhul on see sageli oktoobrist veebruarini, kõige intensiivsem periood detsembri–veebruari vahel; hooajad võivad aastati erineda.

Ennetus põhineb iga-aastasel gripivaktsiinil, mis on peamine ennetusvahend. Vaktsineerimine on soovitatav riskirühmadele, eakatele, rasedatele, väikelastele ja inimestele, kellel on kroonilised haigused. Lisaks on olulised kätehügieen, köha- ja aevastamishügieen ning haigena koju jäämine. Mõnel juhul võivad arstid määrata antiviraalseid ravimeid varajases staadiumis riskirühmadele.

Jälgimine ja teave: tervishoiuasutused jälgivad gripi aktiivsust ning koguvad andmeid haiglaravi ja hingamisteede haiguste kohta; laboratoorne kinnitamine, nt RT-PCR, on võimalik juhtumipõhiselt. Gripihooaeg on oluline rahvatervise teema, sest see mõjutab tervishoiusüsteemi koormust ning ennetus- ja ravimeetmed võivad aidata vähendada haiguspäevi ja tüsistuste raskust.