geoinformatsioonisüsteemis

Geoinformatsioonisüsteem (GIS) on arvutipõhine tööriistade ja meetodite kogum, mis võimaldab koguda, hallata, analüüsida ja esitada georuumilisi andmeid. GIS ühendab ruumilise teabe ja sellega seotud atribuutandmed ning võimaldab tuvastada ruumilisi mustreid, seoseid ja trende.

Põhikomponendid on riistvara, tarkvara, andmed, meetodid ja inimesed. Riistvara hõlmab arvuteid ja servereid suurte andmekogumite töötlemiseks. Tarkvara sisaldab kaardistamise ja ruumilise analüüsi tööriistu. Andmed koosnevad ruumilisest teabest (vektor- ja rasterandmed) ning nendega seotud kirjeldavast ehk atribuutandmest. Vektorandmed hõlmavad punkte, jooni ja polügoone; rasterandmed esindavad pildilist teavet.

GIS võimaldab teha ruumilisi analüüse, näiteks teekondade leidmist, ühenduste ja piiride määramist, kihtide ülekannet (overlay), kauguste arvutamist ja ruumilise mudeldamise ning visuaalse esituse koostamist.

Andmed pärinevad tihti satelliidipiltidest, GPS-andmetest, maamõõdust, kaardikogudest ning välitööde tulemustest. Standardid ja metadata tagavad andmete vahetatavuse ning koostalitlusvõime: koordinaatsüsteemid, metadata ja ühtsed standardid (nt OGC standardid, ISO 19115).

Kasutusvaldkonnad hõlmavad linnaplaneerimist, keskkonnahaldust, transpordi ja logistika, loodusvarade haldamist ning tervishoid. Privaatsus, andmekvaliteet ja litsentsid on GIS-i kasutamisel olulised ning nõuavad hoolikat andmete haldamist ja ligipääsukontrolli.

Elutsükkel hõlmab andmete kogumist, töötlemist, analüüsi, visuaalset esitamist ja jagamist. GISid rakendatakse sageli veeb- ja mobiiliruumides ning need võimaldavad kaasata huvirühmigi interaktiivsete kaartide ja aruannetega.