geenikomplektide

Geenikomplektide ehk geeniklastrite mõiste viitab geneetilise funktsiooni koordineeritud geeni kogumile, mis võib paikneda lähestikku kromosoomi piirkonnas või moodustada funktsionaalse rühma. Seda terminit kasutatakse genoomika ja evolutsiooniuuringutes, et kirjeldada geene, mis jagavad ühist regulatsiooni või osalevad ühises bioloogilises protsessis.

Moodustumine ja mehhanismid:Geenikomplektid võivad tekkida geenide duplikatsioonide järel ning aja jooksul kogunevad nendega seotud liikmed. Bakterites võivad geeni lõimunud gruppid moodustada operone, mis jagavad ühist promootorit. Eukarootsetes organismides koordineeritud ekspressioon ja kromatiini arhitektuur võivad samuti luua või säilitada geeniklastraid ning tagada nende liikmete sünkroonne toimimine.

Näited: Inimese globiinigeenide klasterid (aal- ja beetaglobiinide gruppide paiknemine erinevatel kromosoomidel), HOX-geenikompleksid vertebratesel järguarhul ning ribosoomi RNA-geenide klastrid. Lisaks esinevad biosünteesi geeniklastrid seentes ja bakterites, mis vastutavad konkreetsete keemiliste ühendite tootmise eest.

Oluline ja tähendus: Geeniklastrid mõjutavad arengut, evolutsiooni ja haiguste mehhanisme, kuna nende koordineeritud ekspressioon ja regulatsioon võivad viia spetsiifilise fenotüübi kujunemiseni. Uuringud gene expressioni, metaboolsete radade ja regulatsioonioskuste kohta kasutavad sageli klastrite mõistet, et mõista geneetilise kontrolli korraldust. Seotud mõisted hõlmavad gene perekonda (gene family) ja operone; klastrid ei pruugi alati olla geograafiliselt lähestikku paiknevad ning mõiste võib riigiti ja kontekstiti erineda.