gaaslasereid

Gaaslasereid (gas lasers) on lasersüsteemide grupp, mille aktiivne lüli on gaasiline aine või gaasiline segu. Lasing toimub gaasis olevate spetsiifiliste aatom- või molekulüleminekute kaudu ning ergutamine toimub tavaliselt elektrilise läbivoolu abil gaasitorus või plahmasõlmse plasma abil; mõnel juhul kasutatakse ka optilist pumpamist. Gaaslasereid iseloomustab laia lainespektri ulatus ning hea laineri kvaliteet, kuid nad vajavad gaasitoidet ja kõrgepinge toiteallikaid ning võivad olla suuremad ja keerukamad kui mõned teised laserid.

Peamised gaaslaseri tüübid on CO2 laser, He-Ne laser, argon-ion laser, krypton-ion laser ja nitrogen laser. CO2 laser töötab ligikaudu 10,6 mikromeetril ning on laialdaselt kasutatav tööstusliku lõikamise, keevitamise ja märgistamise jaoks. He-Ne laser pakub peamiselt nähtaval lainepikkusel umbes 632,8 nanomeetrit ning on levinud laborites ja optilistes rakendustes. Argon-ion laserid annavad erksaid siniseid ja rohelisi lainepikuseid (nt 488 ja 514,5 nm), sageli kasutatavad spektroskoopias ja vilkmete visandamisel. Nitrogen laserid toodavad lühilaines spektri umbes 337 nm. Krypton-ion laserid ulatuvad mitmesugustesse lainepikustesse, sealhulgas rohelised ja punased piirkonnad.

Gaaslasereid kasutatakse peamiselt tööstuses (materjalide lõikamine, keevitamine, märgistamine), meditsiinis, teadus- ja metrologilistes rakendustes. Neid toidetakse gaasitoiteallikatega ning nõuavad gaasivarustust, valve- ja hooldusrekordeid ning kindlaid ohutusnõudeid kõrgepinge töös. Gaaslasereid arendati 1960. aastatel ning neist sai oluline töövahend nii laborites kui tööstuses.