fosforüülimist

Fosforüülimine on oluline biokeemiline protsess, mille käigus fosfaatrühm üle kantakse molekulile. See protsess on kesksel kohal rakkude energiatootmises, eriti ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesis, mis on raku peamine energiaallikas. ATP sünteesi kaks peamist mehhanismi on substraadi tasemega fosforüülimine ja oksüdatiivne fosforüülimine.

Substraadi tasemega fosforüülimine toimub otse biokeemilistes reaktsioonides, kus kõrge energiaga fosfaatrühmaga ühend loob ATP-d. See protsess on kiirem, kuid toodab vähem ATP-d kui oksüdatiivne fosforüülimine. Teda esineb näiteks glükolüüsi käigus.

Oksüdatiivne fosforüülimine on keerukam protsess, mis toimub mitokondrite sisemembraanis (eukarüootidel) või rakumembraanil (prokarüootidel). Selle käigus kasutatakse elektronide transpordiahelat ja prootonite gradienti ATP sünteesiks. See meetod on palju tõhusam ATP tootmisel.

Lisaks energiatootmisele on fosforüülimine oluline ka paljude teiste rakkude funktsioonide reguleerimisel, nagu valkude aktiivsuse muutmine, signaaltransduktsioon ja geeniekspressiooni kontroll. Paljud ensüümid aktiveeritakse või inaktiveeritakse fosforüülimise teel, mis võimaldab rakkudel kiiresti reageerida keskkonnatingimuste muutustele.