fabrikasüsteemi

Fabrikasüsteem on tootmises kasutatavate protsesside, ressursside ja infosüsteemide tervik, mis võimaldab sisendmaterjalidest välja toodete vormimise ja realiseerimise. See hõlmab nii füüsilist ruumi ja seadmeid kui ka tööjõudu, materjalide käsitlemist, tootmistsüklite korraldust ja kontrollisüsteeme.

Fabrikasüsteemi põhikomponendid on tootmise planeerimine ja kontroll, protsesside kavandamine ja optimeerimine, tootmisseadmed ja automatiseerimine, logistika ja materjalivoo juhtimine, kvaliteedi ning hoolduse süsteemid ning tööohutus. Need komponendid toimivad koos, et tagada toodete kvaliteet, õigeaegne tarne ning kulude ja ressursside tõhus kasutamine.

Paigutus ja tootmisviisid: funktsionaalne (protsessne) paigutus ja tootekesksed või süsteemipõhised (line- või cell-based) paigutused, samuti partii-, vool- ja jätkutootmine. Erinevad tootmistüübid hõlmavad töökoda (kõrge varieeruvus), partii- ja vooltootmist ning jätkuvat tootmist.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine: kaasaegsed fabriksüsteemid kasutavad ERP- ja MES-süsteeme, SCADA-d, PLC-sid ning tehisintellekti ja IoT-d, mis ühendavad tootmise ja äriandmed, võimaldades reaalajas jälgimist, paremat planeerimist ning kvaliteedi- ja hooldusotsuseid. Metoodikad nagu lean, just-in-time, Kanban, Six Sigma ning terviklik tootmise hooldus ehk TPM aitavad vähendada raiskamist ja parandada efektiivsust.

Ajaloost: fabriksüsteemide areng ulatub tööstusrevolutsiooni aega, kui käsitöö asendati masinate ja standardiseeritud tööprotsessidega. Fordismi ja masstootmise mõju on kujundanud tootmisprotsesside lagendid ja optimeerimise põhimõtted. 21. sajandil on esile tõusnud digitaliseerimine ja Industry 4.0, mis ühendab füüsilise tootmise küberfüüsiliste süsteemide ning andmete analüüsiga. Peamised väljakutsed on nõudluse muutlikkus, tarneahela haavatavus ja küberturvalisus.