epiteelikudokset

Epiteelikud ehk epiteeli koed moodustavad keha pindade, kehaõõnte ja sisemiste kanalite katte ning näärmete alusmembraani. Need rakukihid täidavad kaitse-, imendumise-, sekretsiooni- ja sensoorsed funktsioonid ning osalevad organite ja kudede eraldamisel ning transporti kontrollimisel.

Epiteeli rakkudel on selge polaarne ehitus: apikaalne pind on spetsialiseerunud ning basaalpind kinnitub aluspinnaga läbi basaalmembraani. Enamik epiteeli on avaskulaarne; toitained ja gaasid diffundeeruvad läbi aluskihi sidekoe kapillaaride. Rakkudel esinevad tihedad ühendused (tihedühendid), adherents- ja desmosoomid ning gap-ühendused, mis tagavad koe ühtsuse ja kontrollitud transporti. Rakud jagunevad pidevalt: basaalrakkudest tekivad uued rakud.

Epiteliaadi klassifikatsioon jaguneb liht-epiteeli ja kihilise epiteeli vahel. Liht-epiteel koosneb ühest rakukihtist ning võib olla lameepiteel (lamedad rakud), kuubepiteel (kuubikujulised rakud) või prismaepiteel (prismaatilised rakud). Pseudostratifitseeritud kolumnaarne epiteel näib olevat mitmekihiline, kuid tegelikult on katjate rakud ühendatud basaalmembraaniga. Vahelduv (transitsioon) epiteel esineb põies ja osades kusekanalites. Glandulaarne epiteel moodustab näärmeid, mis võivad olla ekskreaarse või endokriinse funktsiooniga.

Levinud asukohad on nahk (kihiline keratiniseeritud epiteel), seedetrakti sisekate, hingamisteed, kuseelundid ning neerude tubulid. Epiteeli muutused või kahjustused võivad põhjustada haigusi, alates põletikest kuni vähi tekkimiseni. Epiteeli omadused on meditsiinilise diagnostika ja patoloogia keskmes.