elektrilisiimpulsse

Elektrilisiimpulsse (elektrilised impulssid) on närvisüsteemis kasutatavad kiired elektrilised signaalid, mis kannavad infot neuronite vahel. Need impulsid tekivad aktsioonipotentsiaali kujul: kui neuroni stimuliiv jõuab läviväärtuseni, avanevad koordineeritult volatiilsed Na+-kanalid ja naatriumi ioone tungivad rakku, membraanipotentsiaal depolariseerub ning signaal läheb edasi. Pärast tipu saavutamist inaktiveeruvad Na+-kanalid ja algab repolarisatsioon, mida sustab K+-kanalite avatus; rakusein taastub basalseisundisse (rest potentsiaal). Refraktaarsuste faasid tagavad, et impulsid liiguvad ainult ühes suunas ja ettevalmistavad raku järgmise signaalitkre võrku.

Propagation ehk impulssi levik toimub mööda aksoni. Elektriline mõju tekitab kõrvalist viisil naabernaatriumi stimuleerivaid laengukolde, mis ajutiselt avab Na+kanaleid järgmises kohas ja nii liigub sõnum edasi. Myeliiniseeritud aksonites on juhtivus tavaliselt kiirem: isolatsiooni tõttu tekib saltatoorne juhtimine, kus impulsid „hüppavad” vahepealsetesse sõlmede Ranvierite vahel, mis suurendab kiirust.

Impulsi koodimine viitab sellele, kuidas teavet kirjeldatakse selle sageduse ja mustriga. Sisesõlme potentsiaalid summeeruvad dendrites; sünapsidel muutub elektriline signaal keemiliseks, kus neurotransmitterid võiksid post-sünaptiliseks potentsiaaliks; erutus- ja inhibeerivad signaalid juhivad lõppsõnumit.

Elektrilisiimpulsse hinnatakse oft kui puhul EEG ja EMG meetoditega, mis näitavad ajutegevuse ja lihaste elektrilist aktiivsust. Lisaks mängivad need signaalid olulist rolli mõistes juhtimises ja tajudes ning on aluseks paljude neuroteaduste ja kliiniliste uuringute aladele.