ekraanidest

Ekraanid on kuvamiseks mõeldud paneelid, mis teisendavad elektrilised signaalid visuaalseks pildiks. Neid kasutatakse televisioonides, arvutimonitorides, nutitelefonides, tahvelarvutites ning avalikel teabe- ja reklaamiekraanidel. Ekraanide tehnoloogia, suurus ja eraldusvõime varieeruvad vastavalt rakendusele ning need erinevad ka värvitäpsuse, kontrasti ja energiatõhususe poolest.

Ajaloost: Esimesed laialdaselt kasutatavad ekraanid olid CRT-ekraanid (katoodtorud), mis olid suured ja rasked ning pakkusid piiratud eraldusvõimet. 1990.–2000. aastatel hakati asendama neid õhemate ja energiasäästlikumate LCD- ja LED-taustvalgustusega ekraanidega. 2010. aastatel laienes valik OLED- ja AMOLED-ekraanide näol, mis pakkusid suuremat kontrasti ja paremat musta taset. Tänapäeval on populaarsed ka kvantpunkt-tehnoloogiaga LCD-d (QLED), ning areng liigub edasi micro-LED-tehnoloogia suunas.

Tehnoloogiad hõlmavad LCD-d (vedelkristallekraanidega ekraanid, millele on paigutatud taustvalgustus), OLED- ja AMOLED-ekraanid (iga piksel ise valgustab) ning kvantpunkt-tehnoloogiaga LCD-d (QLED). Lisaks on vanemad või erifunktsioonidega süsteemid olnud plasmapaneelid ja CRT-d, kuid need on tänapäeval peaaegu väljasuretanud. Uuendused keskenduvad suuremale kontrastile, paremale mustale tasemele, kõrgemale heledusele ja energiatõhususele.

Olulised näitajad on eraldusvõime (HD, Full HD, 4K, 8K), värvitäpsus ja värvivalik (nt sRGB, DCI-P3), kontrastsus, heleduse maksimum ja vaatenurk. Pildi kvaliteeti mõjutab ka värskendussagedus ja reaktsioonikiirus ning ühenduvus (HDMI, DisplayPort, USB-C). HDR-tugi ja erinevate värviruumide kasutamine suurendavad realistlikkust. Ekraanide kasutusvaldkondadest sõltub sageli sobiva suuruse, helenduse ja ergonoomilise paigutuse valik ning pikaajaline kasutus nõuab silmade tervise jaoks sobivaid pausid ja heledustaset.