edasiühilduvust

Edasiühilduvus (forward coupling) on nähtus, kus energia või signaal liigub süsteemis peamiselt edasi algsest allikast järgmisesse osasse. See on oluline mõiste elektromagnetismis, akustikas, mehhaanikas ja optikas, kus kaks või enam komponenti on omavahel seotud nii, et mõju on suunatud edasi. Edasiühilduvust kirjeldatakse sageli koefitsiendi või ülekandesfunktsioonina, mis näitab, kui suur osa algsest signaalist jõuab edasi järgmisesse porti või alamsüsteemi. Väärtus on tavaliselt 0–1; 0 tähendab, et edasi­liikumist ei esine, 1 tähistab maksimaalset edasiandmist.

Matemaatiliselt võib edasiühilduvus olla osa üldisest kaheport- või mitmport-süsteemi ülekandesüsteemist. Näiteks magnetiliste koppide korral kahes mähises L1 ja L2 ning mutuaalse induktsiooniga M võib edasiühilduvuse koefitsient k olla määratud kui k = M/√(L1 L2). See näitab, kui efektiivne on energia ülekandmine esimesest mähisest teise.

Mõõtmise ja hindamise viisid hõlmavad S-parameetrite kasutamist RF-süsteemides (nt suurus |S21|), impulsi vastuse analüüsi ja teisi ajadomeeni meetodeid. Oluline on edasiühilduvuse kontroll disainis, et saavutada soovitud jõudlus ning vähendada crosstalki või soovimatut mõju vastasmäärudes.

Rakendused hõlmavad transformaatoreid, kahekõlilisi resonantse, optilisi kiirteid ja akustilisi süsteeme, kus suunatud energiaülekandmine on kriitiline.