downregulatsioon

Downregulatsioon on bioloogiline mehhanism, mille käigus rakud või organisme vähendavad vastust teatud stimulaatorile või signaalile. See sageli tuleneb pikaajalise või tugeva stimulatsiooni tagajärjel ning võib hõlmata pinnal olevate retseptorite arvu langust, retseptorite internaliseerumist või signaalsüsteemi komponentide aktiivsuse vähenemist. Downregulatsioon on oluline osa homöostaasist ning aitab vältida liigset stimulatsiooni.

Peamised mehhanismid on retseptorite downregulatsioon (pinnal olevate retseptorite arvu langus, mis vähendab rakulist vastust), desensitisatsioon (signaali edasikandmise vähenemine, sageli kinases ja arrestiinide kaudu) ning muudatused signaali läbiviivates komponentides või retseptorite sünteesi taseme langus. Lisaks võib toimuda vastava RNA transkriptiooni vähenemine, mis pikaajaliselt vähendab valkude kogust ja signaali võimsust.

Näited ja tähendus: klassikaline näide on püsiva agonisti või hormooniga kokkupuutel toimuv retseptorite downregulatsioon, mis võib kaasa tuua tolerantsust ravimitele. Downregulatsioon aitab kontrollida keha reageeringit ja mängib rolli haiguste patofüsioloogias ning ravimite efektiivsuse muutumises.

Seotud kaalutlused: downregulatsioon on oluline mõiste farmakoloogias, neuroteadustes ja endokrinoloogias. Selle mõistmine aitab arendada paremaid ravimeid ja optimeerida annustamist, arvestades retseptorite seisundit ja signaali võimsust.