digitaalvõimendites

Digitaalvõimendid, tuntud ka kui D-klassi võimendid, on elektroonikaseadmed, mis kasutavad digitaalset signaalitöötlust heli võimendamiseks. Erinevalt traditsioonilistest analoogvõimenditest, mis töötlevad signaali pidevalt, muudavad digitaalvõimendid sisendsignaali pulsilaiusmoduleeritud (PWM) signaaliks. See PWM-signaal koosneb kõrge sagedusega lülitustest, mis esindavad helisignaali amplituudi.

See lülitav olemus on digitaalvõimendite peamine eelis. Võrreldes analoogvõimenditega on need oluliselt tõhusamad, kuna lülitid töötavad kas täielikult sees või täielikult väljas olekus, minimeerides energiakadu soojusena. See tähendab, et digitaalvõimendid toodavad vähem soojust ja võivad olla väiksemad ja kergemad.

Digitaalvõimendid koosnevad tavaliselt sisendastmest, digitaalsest töötlemisest (sealhulgas PWM-modulaator), lülitusvõimendusastmest ja väljundfiltrist. Väljundfilter eemaldab kõrgsageduslikud lülituskomponendid, jättes järele vaid võimendatud helisignaali. Kuigi mõned varasemad digitaalvõimendid võisid tunduda "külmad" või ebameeldivad helilt, on kaasaegsed disainid saavutanud väga kõrge helikvaliteedi, konkureerides või ületades analoogvõimendite jõudlust. Neil on lai kasutusala alates koduelektroonikast ja autohelisüsteemidest kuni professionaalse helivarustuse ja kaasaskantavate seadmeteni.