digitaalskeemid

Digitaalskeemid, tuntud ka kui digitaalloogikskeemid, on elektroonilised vooluringid, mis töötavad digitaalsel kujul, kasutades kahte peamist seisundit: kõrge pinge (tavaliselt tähistatud kui '1' või 'tõene') ja madal pinge (tavaliselt tähistatud kui '0' või 'väär'). Need skeemid moodustavad arvutite, nutitelefonide ja paljude muude kaasaegsete elektroonikaseadmete aluse.

Peamised digitaalskeemide ehitusplokid on loogikalüüsid, nagu AND, OR, NOT, NAND, NOR ja XOR. Need lüüsid sooritavad lihtsaid loogilisi operatsioone sisendväärtuste põhjal ja toodavad ühe väljundväärtuse. Kombineerides neid loogikalüüse suuremateks süsteemideks, nagu liitjad, nihkesiirdurid ja registreerid, saab ehitada keerukaid arvutusseadmeid.

Digitaalskeemid on erinevalt analoogskeemidest immuunsed välistele häiretele ja müra suhtes, kuna nad töötavad diskreetsete tasemetega. See tagab andmete täpse töötluse ja salvestamise. Digitaalskeemide projekteerimine hõlmab loogiliste funktsioonide kirjeldamist, nende realiseerimist loogikalüüsude abil ja skeemi füüsilist paigutust integraallülitustele. Neid kasutatakse laialdaselt nii väikestes, spetsiifilistes funktsioonides kui ka suurtes, keerukates protsessorites.