deterministlikku

Deterministlikkus on filosoofiline ja teaduslik kontseptsioon, mille kohaselt kõik sündmused ja nende tulemused on põhjustatud varasematest põhjustest ning neid ei saa teisiti kui nende põhjustest eraldada. Selline vaade tähendab, et kui oleksid teada kõik asjakohased tingimused ja kogu olukorra ajalugu, oleks kogu maailm võimalik täpselt ette ennustada.

Peamised determinismi vormid on kausaalne determinism (põhjuste ja tagajärgede ahel, millest tuleneb iga sündmus), loogiline determinism (tulevaste sündmuste tõeväärtused on määratud loogiliste reeglite ja olemasolevate tõendusmaterjalide kaudu) ning teoloogiline determinism (jumala tahe või jumalaseadus määrab kogu maailma).

Determinismiga seotud suur küsimus on vaba tahe. Incompatibilism väidab, et determinism ja vaba tahe ei saa koos eksisteerida; compatibilism väidab aga, et vaba tahe võib olla kooskõlas determinismiga, kui vabadus defineeritakse sobivalt (nt kui teod tulenevad tahtest ja motivatsioonidest, mida ei peeta juhuslikuks).

Teaduslikult on determinism olnud keskne klassikalises füüsikas ning paljudes matemaatilistes mudelites. Kuid kvantmehaanika mõnede tõlgenduste puhul on sündmuste täpne tulemus fundamentaalselt indeterministlik, kuni seda mõõdetakse. Teised tõlgendused uurivad võimalust varjatud muutujate kaudu täielikku determinismi. Seetõttu on determinismi ulatus teaduses vaidluste all ja sõltub tõlgendusest.

Determinism on olnud oluline teema filosoofias, teaduses ja intellektuaalses dialoogis, aidates mõista, kuidas põhjused ja tingimused kujundavad maailma ning inimtegevust.