detailplaneeringut

Detailplaneering on Eestis kasutatav maakasutuse planeerimise dokument, mis täpsustab üld- või kohapeal kehtiva planeeringu alusel konkreetse piirkonna kasutust ja ehitustingimusi. Detailplaneeringu eesmärk on muuhulgas määrata, kuhu tohib ehitada, millised on hoonete asukohad ja kõrgused, millised on kruntide piirid, tänavavõrk, parkide ja rohealade asukoht ning kuidas liitumised energiaga, veega ja sadeveega korraldatakse. See dokument moodustab silla üld- ja detailplaneeringu vahel ning aitab tagada ruumilise arengu vastavuse riiklike nõuete ja kogukonna huvidega.

Detailplaneeringu koostab volitatud isik kohaliku omavalitsuse koosseisus või omavalitsuse kaasatusel, vastavalt planeerimisseadusele. Koostamisel võetakse arvesse kohalikku üldplaneeringut, tehnilise infrastruktuuri vajadusi ning keskkonna- ja sotsiaalseid mõju. Eelnõu kinnitamine ja elluviimine peab vastama kohaliku omavalitsuse otsustele ning tagama, et planeering on kooskõlas seadustega.

Protsess hõlmab avalikku arutelu: eelnõu pannakse üles arvamuste kogumiseks ja vajadusel arutatakse huvigruppidega. Pärast arvamuste kujundamist ning võimalikku muudatuste tegemist esitatakse lõplik eelnõu omavalitsuse volikogule kinnitamiseks. Kinnitatud detailplaneering on õiguspärane alus hoonete ehitamise ja muude maatööde lubade taotlemisel ning muutub riiklikult ja kohalikel tasanditel siduvaks.

Detailplaneering võib nõuda keskkonnamõju hindamist vastavalt kehtivatele regulatsioonidele.