düsregulatsioon

Düsregulatsioon tähendab regulatiivsete mehhanismide ebaõiget või puudulikku toimimist organismis, mille tagajärjel võib raskendada homeostaasi säilitamine ja erinevate süsteemide talitlus. Mõistet kasutatakse meditsiinis ja bioloogias, et kirjeldada seisundeid, kus regulatsioonivõrgustikud ei tööta õigesti.

Metaboolne düsregulatsioon hõlmab energia- ja glükoositasakaalu reguleerimise häireid. Hormoon- ja neuroendokriinne düsregulatsioon puudutab näiteks HPA-telje regulatsiooni ning leptiini ja greliini tasemeid. Immuunne või põletikuline düsregulatsioon võib tähendada immuunreaktsioonide kontrolli puudumist või kroonilist põletikku. Tsirkadiaanrütmi düsregulatsioon puudutab ööpäevast rütmi ning une- ja ärkveloleku korraldust.

Põhjused ja mehhanismid hõlmavad geneetilisi tegureid, vananemist, kroonilist stressi, infektsioone, keskkonnamõjusid ning haiguste või ravimite mõju. Düsregulatsiooni mehhanismideks on tagasiside süsteemide katkestused, retseptorite tundlikkuse muutused, signaalide häired ning keha kohanemisvõime vähenemine.

Diagnoosimine põhineb kliinilisel hindamisel, biokeemilisel jälgimisel ning vajadusel pildistamisel või geneetilisel testimisel. Ravi keskendub regulatsioonimehhanismide taastamisele ja haiguse alusprotsesside kontrolli alla võtmiseks. See võib hõlmata elustiili muutmist (toitumine, füüsiline aktiivsus, uni), farmakoloogilist ravi ning vajadusel spetsiifilisi ravimeid või bioloogilisi teraapiaid.